Kas oluline kursimuutus? Seda just mitte. Ma pole rahvusvahelises suhtlemises uustulnuk. Mitmedki minu head kolleegid on üllatunud, et rahvusvahelistel kohtumistel on minu ümber alati mõnusat elevust. Olin Taani parlamendis just kõnetoolist alla astunud, kui mind ruttas embama minister Karen Ellemann – olin poliitikutele rääkinud koostööst tema isa, omaaegse Taani välisministri ja meie tulihingelise toetaja Uffe Ellemann Jenseniga. Väga meeleolukas oli hiljutine kohtumine ka 1991. a Islandi välisministriks olnud Jón Baldvin Hannibalssoniga. Oma riigivisiidi ajal, tervitustseremoonial Toompea lossi õuel haaras Läti president Raimonds Vējonis mind oma karukaisutusse, ise vabandas avala naeratuse saatel etiketi rikkumist: “Aadu on minu vana ja väga hea sõber, oleme aastaid koos Balti asja ajanud”.
Kust see “poliitiline kapital”? Põneval 1991. a olin Eesti Infokontori juhataja Stockholmis. Hiljem olen aastaid olnud Balti Assamblee asepresident või president, esindanud Eestit Läänemeremaade Parlamentaarse konverentsi töös, esinenud tosina riigi parlamentide kõnetoolist. Euroopa Liit peab tähtsaks idapartnerluse programmi, keskkonnakaitset. Just nende valdkondadega olen nimetatud organisatsioonide ühe juhina juba aastaid tõsiselt tegelenud.
Teadusmaailmas teatakse mind eelkõige kui Tartu Ülikooli professorit, mitmete ajalooraamatute autorit. Olen pidanud loenguid mitme riigi ülikoolides, esinenud ülemaailmsetel teaduskongressidel, juhtinud rahvusvahelisi teadusprojekte. Töö üle-euroopalise uurimisprogrammi juhtkomitees tõi rohkesti uusi rahvusvahelisi kontakte. Mõned teavad mind kui “arhiivihunti” – olen töötanud enam kui poolessajas maailma arhiivis.
Koos Läti Vabariigi presidendi Raimonds Vējonisega 
Koos Jón Baldvin Hannibalssoniga
Poliitikasse tulin Rahvarinde ajal. Kuuel korral on mind valitud Tartu Linnavolikogu esimeheks (rekord). Parlamendis olen olnud kultuurikomisjoni aseesimees ja esimees.
Ja tagasi algusse – rahvusvaheline koostöö. Minu BA kolleeg professor Jānis Vucāns kiitis, et kogenud professorina suutvat ma oma esinemistega koostööpartnereid alati lummata, üllatades neid näiteks teadmistega nende endi riikide ajaloost, mida nemad ise seni veel ei teadnud. Ja nii mõnegi Skandinaavia poliitikuga jätkame aga sujuvalt juttu, mis 28 aastat tagasi pooleli jäi. Usun, et minu teadmised, kogemused ja koostöösuhete loomise oskus oleksidki minu põhikapitaliks Europarlamendis. Vaid väga heas koostöös Põhjala riikide ja teiste Euroopa suuremate ja ka väiksemate riikidega on Eesti esindajatel lootust Europarlamendis mitte ainult teiste häid mõtteid läbi hääletada, vaid tulemuslikult käivitada meile eluliselt vajalikke teemasid. Europarlamendis on kasu meistritest, mitte sellidest või õpipoistest.