Protokoll vallavanem Ruusmanni nõudest Jerso Johan Jersi vastu Silgi tallu 
sissetungimise ja Mari Silla kirvega löömise asjas.

02.10.1876:1

Juures olid: peakohtomees H. Lukk
Kohtomees H. Laosson, J. Murro

Tuli ette vallavanem J. Ruusmann ning andis siin kohto ees üles, et tema Silgi 
peremehe Märt Mõrro teada andmise peale Silgi talose läinud ja seal leidnud, et 
sel 1. jaan. vasto 2. jaan s.a öösi tütroku Mari Sild hea käsi, käe selja poolt kirvega 
lõhki löödud olnud, ja tütroku üles andmise järele üks mees öösi tarre sisse tulnud, 
ning õlge otsa tule pannud ja siis ahjo pealt lambi leidnud, ning tule lambi otsa 
pistnud ja tütrokud välja kutsnud, tütrok aga ei olevad läinud, siis olla ta (see 
poiss) tütrokul riide jalge pealt ära võtnud ja kirvega jalge peale löönud, tütrok 
olla aga rõivad ette tõmmata saanud, et selle löömise läbi muud kui üks sinine jutt 
peale jäänud, siis oma see poiss teise hoobi kae peale annud kirvega nenda et käe 
luu katski olnud, ja M. Sild seda poissi tema healest ja olemisest ära tunnud et 
tema (see poiss) Jerso Johan Jers olnud, ning selle üle kohto seletust ja läbi 
kuulamist palub.
Johan Järs sai selle peale ette kutsut, ning andis selle kaebtuse kuulutamise peale 
siin üles, et tema sest asjast midagi ei teadvad, tema olla sel 1. jaan. õhto kell 5 
Kitsi Karl Pedaja juure läinud ja sealt kell 10 jälle ära kodu läinud, temal ei olevad 
selle tütrokuga midagi tüli ega pahandust olnud.
Vallavanem nimetas selle vasto, et kaebatu juba sügisi üks kord Mari Silda 
peksnud olevad ja Märt Kondik seda kuulnud ja näinud.
Märt Kondik ette kutsut ja andis siin üles, et tema üks kord sügisi Silgi maia 
juures suurt röökimist väljas kuulnud, kelle peale tema välja läinud, ja Mari Sild 
röökinud abi, ning ütelnud temal (Kondikul) et Johan Jers teda tapnud.
Jerso talo poiss Andres Jers andis kui tunnistaja siin üles, et temal sel 1. jaan. 
õhtul kell 9 kodu läinud, ja siis Johan Jerso kodus ei ole olnud, öösi tulnud aga 
küll kodu, mis aeg see aga olnud, ei täätvad tema mitte.
Kohto nõudmise peale neid Silgi talul maha jäänud mõrtsuke jälge järele uurida 
tõi Johan Järs omad saapad ette, mis ta kingissepa Hobsti tehtud ütles olevad.
Ado Tätta tunnistuse järele olla aga need saapad Helme laadalt ostet, ja pärast 
rauad alla panna lastud ning Johan Jerso isa Hans Järso jago olevad.
Joh. Järs nimetas selle vasto, et tema sellega küll on eksinud, et ta neid saapid 
kingissepa Hobsti tehtud ütelnud olevad.
Silgi talo perremees Märt Mõrro ette kutsut, ning andis siin üles, et kell 12 suurt 
röökimist kuulnud, ja selle peale tütrok M. Sild kohe kambres tulnud ning 
ütelnud, et üks mõrtsukas tares käinud, ja jälle ära põgenud ja Johan Järso ütelnud 
olevad, ning tema käe katski ragunud olla, ja tema ka kohe välja läinud, midagi 
aga enam näinud, et kurja tegia juba ära põgenud olnud.
Kohto arvamise peale sai Johan Järso Uue saapaste järele kodu saadetud, mis tema 
esimelt koguni ära salgas et temal uusi saapid ei ole, ja leiti et need saapad nende 
kurja tegia maha jäänud jälgest voetud mõõdu järgi täiesti kokku sündisid, kelle 
peale J. Jers siin nimetas, et tema sellega on eksinud, et ta teine paar oma saapid 
ära salanud ja andis palub.
Sai mõistetud, kaebatud Johan Järso seni kohtoliko vahi alla panna, kuni selle asja 
läbi kuulamise lõpetuseni selle kohto ees.

Peale selle, kui kohto poolt maha tehtud sai, seda sündinud kurja asja koha peale 
üle vaatama, ning need Johan Järso käest voetud saapad nende jälgede sisse 
passimise tarvis ligi võtta, oli Johan Järs kohto eest välja minemise juures, Jaan 
Kärikul ja Märt Kondikul ütelnud, ja neid palunud, et tema selle eest neile heasti 
tasuda tahab, kui nemad enne kohto liikmite minekid need jälled Silgil ära 
sõkuvad, et muido tulevad temal häda sest kohto mehed minevad senna jälge 
mõõtma, mis ka Märt Kondik ning Jaan Kärik Silgi taluse minemise juures tões 
tunnistasivad.

Selsamal päeval Silgi talus.
Juures olid: peakohtomees H. Lukk
Kohtomees J. Murro

Leitud sai, et tütroku Mari Sild hea käsi kolmandama liikme kohalt kirvega läbi 
raiutud oli nenda et aga nahaga ja veikse sõrme kohalt lihaga veel ühes seisis.
Peale selle andis tütrok Mari Sild küsimise peale siin üles, et sel 1. jaan. vasto 2. 
jaanuari öösi kella 12. aial arvata Johan Järs tarre sisse tulnud, keda tema kohe ära 
tunnud, et küll J. Järsol tork (paslik)  peas olnud, õle tuusti võtnud ja põlema 
pistnud, ning teda välja kutsunud, tema aga mitte läinud, ja jälle sisse tulnud, 
mone sõnna kõnelnud ning lambi otsa tule pistnud ja sängi juure astunud, ning 
teda (M. Silda) välja teed näitama kutsunud, tema aga mitte läinud, siis olla tema 
(Järs) M. Silda jalge pealt rõeva ära tõmmanud, kirve õlma alt välja tõmmanud, 
ning jalge peale üks kord löönud, ja teine pauk käe peale kirvega löönud, nenda et 
käsi pooles läinud, ja mõrtsukas ise uksest kohe välja põgenud ja ära kadunud.
Selle peale said Johan Jerso ligi voetud saapad nende kurja tegiate jälge sisse 
passitud, mis ka väga selgesti kokko sündisid, ning üks ja üks olid.
Sai mõistetud, Johan Järs selle tema saabaste jalge sisse passimise ning 
tunnistajate Jaan Käriko ja Märt Kondiku üles andmise pärast veel selle kohto ette 
tuua.

Sel 5. jaan. 1876
Juures olid: peakohtomees H. Lukk
Kohtomees H. Laosson, J. Murro

Tellimise peale oli Joh. Järs ette tulnud, ning andis siin küsimise peale üles, et see 
tunnistus, mis Märt Kondik üles annud ja ka Jaan Kärik, keik võle olevad, ja 
pealgi veel ka Märt Kondik tema viha mees olevad ja teda mitte tema vasto 
tunnistaiaks ei võta, ja viha pärast seda tunnistanud.
Märt Mõrro (rätsep) tunnistas siin, et kaebatud temale kõnelnud küsimise peale, et 
tema (J. Järs) mitte selle peale Silgi tallu ei olevad läinud, et tema Mari Silla jala 
ära raiub, vaid et aga veitike ära aavata tahab, ja arm jala peale lööb.
Johan Järs vastas selle peale, et see tunnistus, Märt Mõrro poolt üles antud, ka 
võle olevad.
Vallavanem andis siin üles, et tema kohut palub, et Märt Kondik tunnistust mitte 
vasto ei võetakse, et ta (M. Kondik) keikide kohto ja tohtrede poolt nõdras on 
arvatud.
Kohto küsimise peale olevad Mari Sild Silgi talus üles annud, et kaebatud selle 
pärast teda vist ära ukata tahtnud, et ta (M. Sild) tema (Joh. Järs) sõsara mehega 
kokko elavad.
Kui see asi ka asja lugu raskendamisi välja näitas, ja selle kohto mõistuse õigus 
seda ära mõista ei ulata, pidi selle kohto poolt mõistetama: "eel seisvad asja, 
nenda kui sündinud, kirja panna, ning seda asja ära kirja läbi maakohto seletuse 
alla anda."