Protokoll Järso Hans Järsi nõudest endise sulase Jaan Toomi vastu 
aidalõhkumise ja varguse asjas.

22.12.1872:110

Koos olid: peakohtomees J. Säga
Kohtomees H. Lausson, J. Murro

Tuli ette Järso talo omanik Hans Järs, ning kaebas siin, et temal sel 17. ööl vasto 
18. detsembrit s.a 2 aita ära lõhutud ja nimelt 2 usse lukku lahti tehtud, ning 
nimetud asju seest ära varastud, nenda kui
27 leisikat puhastud lino
5 kintso põrsa leha
2–3 vakka rükkid
15 naela rasva
Ja seda kurja tööd, enese endist poisi Jaan Toome arvab teinud olevad, ning selle 
üle kohto seletust ning otsust palub.
"Kohto liikmed olid sel 20. detsembril senna kohale läänud, ning järele vaatanud, 
et see vargus küll sündinud, ja kaks aida lukko lahti lohutud, ja see eel nimetud 
kraam üle usse olla hobuse peale kannetud, ja neist saapa jälgest tunda olnud, et 
kaks, seda tööd teinud, ja ühed neist jälgest selgesti seda välja näidanud, et Jaan 
Toom seal varastanud, nendasama ka tema hobuse ja ree jälgest selgesti tunda 
olnud, et tema töö see on, kelle järele ka Jaan Toome kodu oli mintud aga sealt 
midagi enam leitud, Jaan Toom kinni voetud, ei tunnistanud aga midagi ning selle 
pääle kogukonna vangi maia kinni pantud, kust tema sel samal päeval jälle välja 
karanud, selsamal päeval olid ka Vooru mees Hans Narritz ning Vana Suislepa  
mees Märt Peel kohto liikmil kõnelnud, et Jaan Toom sel 18. dets. Valgas 
kaupmehe Lamberti juures salamahti lino müünud."
Jaan Toome ema Ell Toom ette kutsutud, ning andis siin üles, et tama sest 
vargusest midagid ei teadvad, ega ka midagid kodo toovad näinud.

Sel 28. detsembr. s.a kohto tellimise peale olid ette tulnud, Hans Järs ning Märt 
Peel ning tunnistas M. Peel siin, et tema küll 18. dets Valgas näinud, kui Jaan 
Toom seal lino müinud, ja neid lino arvata 12 leisikat olnud.
Jaan Toom kes jälle kinni sai püüetud, sai ette kutsutud, ning andis siin üles, et 
tema sest vargusest midagi ei teadvad, ei olevad ka tema saapad ega hobune ja 
regi senna saanud, olevad küll aga sel 18. dets. Valgas käinud, ning oma lino 5 
leisikat ära müind, ja Viljandi  laadale ka enne seda 5 leisikat müinud, 
nendasama Alvrele 11/2 leisikat lino viinud.
Kui Jaan Tooma arvamise järele see kurja töö tegia on, ja selle asja tõendamise 
tarvis enam selgemad tunnistust ei leitud, sa selle kohto poolt mõistetud:
et Jaan Toom selle eel nimetud aida lõhkumise ning vargusse pärast Kreis politsei 
kuulamise alla antud ning selle tarvis see siit poolne läbi kulamise akt keiserliko 
silla kohto kätte ühes kuulatavaga saata oleks."
Õ.N.

Sel 2. jaanuaril 1873
Koos olid: peakohtomees J. Säga
Kohtomees H. Lausson, J. Murro

Kohto tellimise peale olid veel ette tulnud Jaan Rommel ja Karl Järs, ning andsid 
siin üles, et Jaan Toom kohtomehel J. Sägal ütelnud, et tema sel eesmapäeval 
suure järve peal olnud, kohto ees aga ütles Valgas olevad olnud.
Jaan Toome isa Tõnis Toom ette kutsutud, ning nimetas siin, et tema poeg Jaan 3 
1/2 leisikat lino keigis Järso maa pealt saanud, ja need tema linad, mis otsimise 
aial kodus olnud, ja siis poia kirst tühjas jäänud, kui 5 1/2 leisikat lino poeg 
Viljandis viinud, ja seal seas 3 leisikat tema lino olnud, ja pärast kadri laata enam 
tema lino ei ole rabatud ja temal enesel üle üldse oma maa pääl 4/3 vakamaad lino 
külvat olnud.
Jaan Toom ette kutsutud ning rääkis siin veel, et tema aga 5 leisikat lino Valka 
viinud ja nende eest 15 rubla saanud, aga mitte 15 leisikat ega 38 rubla nenda kui 
nõudja H. Järs ütleb Valgast järele kuulanud olevad.
Sai mõistetud, eel seisvad asja, nenda kui sündinud, kirja panna.