|
Tekstide töötlemisest ja keelekasutuse
normaliseerimisest
Valdade ning kohtuasjade
teemade nimekirjades esinevate lühendite seletus
Ajal, mil vallakohtute protokollid on kirja pandud, ei olnud
veel toimunud lõplik üleminek
vanalt, saksa ortograafial põhinevalt eesti keele õigekirjutustavat
häälduspärasele
kirjaviisile. Nii on ka protokollide keelekasutuses väga tugevaid
vana kirjaviisi
mõjusid, 1860. aastate lõpu ning 1870. aastate esimese poole
kohtuprotokollid on aga
veel pea sajaprotsendiliselt kirjutatud vanas kirjaviisis. Kuna käesoleva
töö
eesmärgiks on ennekõike ajalooallikate, mitte aga eesti kirjakeele
arenguloo näitlike
materjalide publitseerimine ning võimalikult laiale huviliste ringile
kättesaadavaks
tegemine, oli vajalik protokollide tekste keelelisest normaliseerida.
Ehkki tänaseni ei ole suudetud välja töötada üldkehtivaid
ning ainuvalitsevaid
eestikeelsete tekstide publitseerimispõhimõtteid, on erinevaid
võimalusi esitatud mitmeid.
Käesoleval juhul on rakendatud Reeli Ziiuse poolt väljapakutud
publitseerimisreeglistikku, mille
eesmärgiks on tekstide keelekasutuse omaaegsele häälduspärasele
kujule viimine,
muutmata sealjuures vähimalgi määral tekstide sisu ja sõnavara
ning säilitades kõik
grammatika ning murdekeele eripärad.
Nii kujuneski põhiliseks tööks protokollide vana kirjakeele
mõjudest
puhastamine.
Kaotasin vanale kirjaviisile omased topeltkonsonandid (teggi asemel
kirjutasin tegi, issa
asemel isa, minna asemel mina,
üttelnud asemel ütelnud, vallavannem asemel
vallavanem jne) ja pikendasid
lühikesed
vokaalid (jua asemel juua, kravi asemel kraavi,
hovi asemel hoovi, via asemel
viia jne). Kõik w-d on asendatud v-ga.
Taoline normaliseerimine kaotas paljudel juhtudel tekkida võiva
mitmetimõistetavuse (nt on lina kõikjal märgitud
linna, samuti tekitanuks
arusaamatust õlle pro õle jm).
Samuti ühtlustasin arheograafias valitseva tava kohaselt tekstides
esinevad kohanimed, mis reeglina piirdus samuti nende vana kirjaviisi
poolt
moonutatud või saksakeelse kirjapildi korrigeerimisega, ning kuude
nimetused
(detsembril pro Dezembril). Isikunimedest kaotasin vaid
vana kirjaviisi mõjud
(nt Lisu asemel Liisu, Marri asemel Mari).
Normaliseerisin ka enamtuntud
lühendite
kasutamise (näitekst nr, s.a) ja kirjutasin lahti kõik protokollides
esinevad kaalud
ja mõõdud, millest paljude originaalis esinevate lühendite
(näiteks naela ja leisika
puhul) trükikirjas edasiandmine oleks võimatu. Rahaliste arvelduste
puhul
kasutasin läbivalt kujusid rubla ja kop.
Minimaalselt on teksti parema mõistmise huvides lisatud kirjavahemärke
-
peamiselt komasid ja punkte, vajaduse korral aga ka seal, kus originaalis
otsene
kõne küll algas, ent lõpp oli märkimata jäänud,
jutumärke. Sarnaselt korrigeerisin
suure algustähe kasutamist (kõrtsmik pro Kõrtsmik),
sest reeglina oli tegemist
saksa ortograafia mõjudega, mis ei kätkenud endas mingit sisulist
informatsiooni.
Kõik protokollid on pealkirjastatud, sisaldades
hageja ja kostja nimesid ning
kohtuasja lühikokkuvõtet.
Käesoleval veebilehel nii valdade kui ka teemade kaupa esitatud
kohtuasjade
nimekirjad koosnevad kohtuasja pealkirjast, kuupäevast, vallakohtu
nimest ning
arhiiviviitest.
Kuupäeva lõpus kooloni järel esitatud number tähistab
protokolliraamatus
esinevat numeratsiooni ja on abiks protokolli originaaltekstist leidmisel.
Arhiiviviide sisaldab sidekriipsudega eraldatuna Ajalooarhiivi
fondi, nimistu ja
säiliku numbrit ning kooloni järel leheküljenumbrit. Nii
tuleb kirjet
Protokoll Jaan Parmsoni nõudest Gottlieb Andressoni vastu saamata
palga asjas,
Kahkva vallakohus, 03.07.1867:57, EAA. 3369-1-1:35p-36
mõista järgmiselt:
1. vastav Jaan Parmsoni ja Gottlieb Anressoni palgavaidlus on pärit
Kahkva
vallakohtu materjalidest
2. see on kirja pandud 3. juulil 1867. aastal ning kannab protokolliraamatus
järjekorranumbrit 67.
3. Kahkva vallakohtu fond kannab Ajalooarhiivis numbrit 3369, vastav
protokolliraamat on selle kirjeldusaparaadis leitav nimistust nr 1 säilikuna
nr 1. Publitseeritud protokoll algab aga selle aga protokolliraamatu lehe
35
pöördel ning jätkub lehel 36.
Kasutatud kirjandus:
Tiiu Erelt. Eesti ortograafia. Kolmas, täiendatud trükk. Eesti
Keele Sihtasutus.
1999.
Reeli Ziius. Pärnumaa vallakohtute 1870.-80. aastate protokollid
ajalooallikana.
Magistritöö. Juhendaja prof Aadu Must. Tartu, 2002. Käsikiri
TÜ raamatukogus.
|