Protokoll surnud Kople talu peremehe Mihkel Saumanni varanduse 
takseerimisest ja võlgade arutamisest.

19.03.1885:10 

Koos olid: Peakohtumees Tõnis Tächt
Kohtumees Jüri Riisan, Madis Madison

Kui Vastopä küla Kople talu peremees Mihkel Saumann (Veltsa vallast pärit) siin 
ära surnud, sai tema järel jäänud varandus, mis tema naene lesk Rõõt, tütar Mari 
(sündinud 17. veebruaril1866), poeg Jaan (sündinud 19. oktoobril 1875) ja poeg 
Mihkel (sündinud 15. novembril 1883) – pärivad, valla kohtu poolt läbi vaadatud ja 
järgmiselt ära takseeritud nõnda kui:

§ 1

Takseeritud asjade nimed						Väärt

Üks 16. aastane ruun hobune						15 rubla
Üks 20. aastane ruun hobune						5 rubla
Üks 5. aastane lehm								14 rubla
Üks 1. aastane mullikas							3 rubla
Üks 2. aastane mullikas							5 rubla
Üks 2. aastane mullikas							5 rubla
Üks viie nädaline vasikas						1 rubla
8 vana lammast a 1 rubla 50 kop					12 rubla
7 lamba talle a 40 kop							2 rubla 80 kop
2 emist siga a 2 rubla							4 rubla
1 orikas siga									4 rubla
1 rautud vanker									10 rubla
1 puu vanker									1 rubla
2 rautud rege, üks a 1 rubla, üks a 2 rubla		3 rubla
2 äket a 20 kop											40 kop
2 sahka a 1 rubla								2 rubla
1 köis													30 kop
1 heina hang											50 kop
1 sõnniku hang											20 kop
2 vikatid, üks a 10, üks a 60 kop						70 kop
2 sirpi, üks a 5, üks a 15 kop							20 kop
1 kirves												40 kop
1 lükepakk	 											25 kop
1 höövel												25 kop
1 saag													10 kop
1 käi													10 kop
1 mätta lõikuse raud									15 kop
3 pada, üks a 20 kop, üks a 40 kop, üks a 1 rubla 1 rubla 60 kop
2 vee pangi a 5 kop										10 kop
1 labidas												10 kop
1 liha nõu												20 kop
1 räime nõu												20 kop
1 kaapsa nõu											30 kop
1 tuulamise sari										50 kop
1 raud kang (tuur)										60 kop
Kahed hobuse rangid a 30 kop							60 kop
Ühed hobuse ohjad										15 kop
1 virutamise ehk riide pesemise küna					20 kop
3 toobert a 10 kop										30 kop
1 veike kast											15 kop
1 tule latern											15 kop
3 peitelt, üks a 5, üks a 7, üks a 12 kop				24 kop
ühed voolmed											5 kop
1 leiva kapi											15 kop
ühed tangid												20 kop
1 soola nõu												5 kop
7 tühja vilja kotti a 10 kop							70 kop
Ühed kanga kudumise teljed						2 rubla 50 kop
1 lehma lüpsik											10 kop
1 taari kapp											10 kop
1 jahu matt												10 kop
1 külimat												10 kop
1 sia sööma kapp										5 kop
1 piima pütt											5 kop
1 lähker												20 kop
1 vasika jootmise kapp									5 kop
1 või pütt												5 kop
1 koore kirn											5 kop
Ühed räime karbid										6 kop
Summa											100 rubla 25 
kop

§ 2

Vilja seemet on: 8 vakka odre, 1 vakk kaeru ja 7 vakka kartuhvlid.
Võlgasid on lesk Rõõt Saumanni ette ütlemise järele selle koha peal: magaskist on 
ilma kasudeta vahetuse ehk otsekohese ära ostmise peal võetud üks setvert rukit; nii 
kuida seda teiste kõigi Mihkli kiriku valla talupoegadele on antud. Teiseks olla 
Pikara külast Lõmpsi peremehe Jaan Lõmpsi käest laenatud 1 vakk rukit ja 4 vakka 
odre.

§ 3

Kui kõik eespool tähendatud asjad Kople talus olid räägitud saanud, siis sai selle 
maja hoole kandmise asi veel kohtu istumisel ära räägitud. Lesk Rõõt Saumann 
ütles et tarvab enesal oma lastega üksi võemata olevad seda kohta pidada ja oma 
lapsi toita seepärast omal väimeheks Koonga-Võringi valla mehe Jaan Naissoni 
võtab ja annab kõik otsuse selle kätte.
Seesama Jaan Naisson oli ka kohtu ette tulnud, ütles et tema selle tingimise juures 
igal ajal valmis on seda takseeritud kraami rahaga välja maksma kui aga siis selle 
Kople koha pidamise õiguse nii viisi jäädavalt omale saab et surnud Mihkel 
Saumanni pojad seda ükskord jälle mitte tema käest ära ei või võtta. Tema võtab 
siis nimetud Saumanni tütre Mari omale naeseks,  toidab lesk ema Rõõtu ja need  
tõised lapsed, Jaani ja Mihkelt; Rõõtu kuni surmani aga Jaani ja Mihkelt kuni nende 
täieealiseni.
Eestkostjad on: peremehed Ado Simm ja Tõnis Tächt Mihkli kiriku valdas.
Mõistetud: magaski võlga maksab see maa koht. Lõmpsi võlg saab teine kord kohtu 
ees seletud ja kui see õige on, saab seda sest üles kirjutud kraamist saadava raha 
eest ära maksetud. see väimeheks minemise läbi koha pidamise õiguse saamise asi 
on kohaliku mõisa valitsuse ette panna.