Protokoll talurentnik Mihkel Pärna nõudest Semon Linde ja Mihkel Reili 
vastu hobusevarguse asjas.

25.10.1878:138

Kohtu juures olid:
Aron Krimm pea
Madis Erm, khtm,
Tavet Kook,
Jaan Piiri

Tuli kohtu ette Alatskivi valla talo rentnik Mihkel Pärn ja annab ülesse, et temal 
olla ööse sel 21./22. oktoobril c. ööse kodust reia aluse otsast kuuri alt must mära 
hobune, väärt 60 rubla valjastega ära olla varrastud. Kui tema hommiko vara oma 
väimehe Jakob Tikkuga hobuse puudus leidnud, vaadanud nemad jälgi, ja 
leidnuvad neist jälgedest, et varas hobuse oma käe otsas maantee peale välja on 
veenud ja seal oma hobuse kõrvu, mis vankre ees on olnud pannud, ja Kodavere 
keriko poole äralähnud. Tema lähnud omma väimehega mööda jälgi järele, ja 
võtnud tee peal veel Mihkel Kook omale ligi kuni Kodavere kõrtsini. Seal 
keeranuvad jäljed kõrtsi otsast Semon Linde talo maea juure, mis kerikomaantee 
pealt ¼ versta ära olla. Seal võtnud tema Kadrina valla kohtumehe Gustav Terras 
ja pärast ka veel vallavanema Vidrik Rossneri, ja nende juuresolemisel lähnuvad 
nemad keik ühes nimetud talo õue peale jälgi mööda, ja on selgest tunda olnud, et 
see varas hobusid õue peal on kinnitanud, ja hobustele heino ette annud. Edasi on 
praegu nimetud jäljed Semon Linde õue pealt tema reia alla lähnuvad, kus jälle 
hobustel heinad ees on olnud. Ta pole hobust seal küll kätte saanud, sest jäljed 
olla jälle tagast väravast välja lähnud, aga tema kaebab Semon Linde ja tema 
väimehe Mihkel Reili peale, kes nimetud maeas elavad, kes ka selle järele tema 
hobuse vargad on, kes hobuse kuni sinnani on toonud ja sealt edasi on saatnud. 
Kadrina kogukonna valitsus oli sellepeale Semon Linde ja tema väimehe Mihkel 
Reili seie kohtu alla saatnud, mis peale ettekutsutud sai.
Maeaperemees Semon Linde, kes küsimise peale väljaütleb, et laupaevase öö 
vasta pühapaeva olla tema oma väimehe Mihkel Reiliga kõik öö kodu olnud, pole 
kusagilgi käinud ega kedagi voeraid inimeisi nähnud öösel seal omas maeas 
käima. Reia aluse väravad olla temal sel ööl lahti olnud. Väimees Mihkel Reili 
olla ööse kello 3 vai 4 peal õues käinud oma hobust talitamas. Kohtumees Kusta 
Terras ja vallavanem Vidrik Rossner pole temale kedagi voeraid jälgi näidanud ja 
ei teada tema neist kedagi. Rõht olnud laupaeval niisama üleval, kui pühapaevalgi. 
Temal olnud jutt vallaametnikudega nende jälgede üle, aga tema ei mäleta seda 
juttu.
Tema olla laupaeva õhtu ise reia aluse väravad kokku tõmmanud, õhta hiljem 
käsnud tema väimehel hobune äratalitada ja väravad kinnipanna.
Sellepeale sai Mihkel Reili kohtu ette kutsutud, kes ennemalt kohtu all pole 
seisnud, vaid mineval aastal voetud tema kaest ühed varastud vankri teljed ära, ja 
ütleb välja, et tema olla laupaeva ööse vasta pühapaeva sel 21./22. oktoobril kodu 
olnud, pole aga ööse keegi seal käinud, ega ka tema ise öösel ka kusgilgi käinud. 
Tema talitanud õhtu hilja oma hobuse, pole aga väravaid haaki pannud, sest 
temale pole äi seda mitte käskinud. Hommikust poolt ööd olla tema kord õues 
käinud. Hommiko leidnud ja nähnud tema kohtumehega need värsked jäljed. Enni 
seda kui tema ööse väljas käinud, haugutanud nende koer korda 3 vai 4. Tema olla 
laupaeval oma venna Juhan Reilile Tamme koha ostmise pärast kirjutanud, ja 
palunud teda pühapaevaks oma juure seda kohta vaatama, annud Peeter Paapu 
kätte see kiri talitada, lubanud rutulise talituse ja äraviimise eest 10 kopikad, et 
aga laupaeva õhtu vend selle kirja nimelt kätte saaks, lubanud peale selle Peeter 
Paapule head liigud teha.
Juhan Reili Kavastu vallast tuli kohtu ette ja ütleb, et tema olla pühapaeva 
hommikul selle venna kirja kätte saanud. Kirjaga olla vend Mihkel teda 
pühapaevaks oma juure kutsunud, ühe koha ostmise pärast. Tema ise ei moista 
kirja lugeda, vaid tema lasnud Peeter Laanel Kavastult see kiri omale ettelugeda.
Jääb poolele.


1860.-80. aastate Lõuna-Eesti vallakohtute protokollid