Esimese nõukogude okupatsiooni ohvriks langenute arvu kohta on esitatud erinevaid andmeid. 1990. a alustas Eesti Muinsuskaitse Seltsi ajaloo toimkond 1941. a mõrvatute esialgse nimekirja koostamist. Esialgu tugines nimekiri peaasjalikult Eesti Muinsuskaitse Seltsi poolt ajaloolise pärimuse kogumisel laekunud materjalidele ning paguluses koostatud nimekirjadele (Eesti Ohvitseride Keskkogu ning ajalehe "Võitleja" poolt välja antud Auraamatu andmete kogu). Töö edenedes lisandusid andmed erinevatest dokumentaalmaterjalidest. Kasutatud on Saksa okupatsiooniaegset ajakirjandust, hukkunute nimedega laululehti, kirikuraamatuid. 1991. a õnnestus toimkonnal tutvuda ka esimeste dokumentidega Riikliku Julgeoleku arhiivist.
Samal 1991. a avaldati mõrvatute nimekirja esimene variant ajalehes "Eesti Elu", mille tulemusel saadeti Eesti Muinsuskaitse Seltsi ajaloo toimkonnale arvukalt parandusi ja täpsustusi. Erinevaid allikaid kõrvutades püüti mõrvatute nimekirja kontrollida, ekslikult nimekirja kantud isikud kustutati.
1996. a ilmunud Mart Laari ja Jaan Trossi raamatus "Punane terror" avaldati 1940-41 Eestis kohtu poolt hukatute (179 isikut) ja kohtuväliselt mõrvatute (2199 isikut) esialgsed nimekirjad. 2199 mõrvatu seas oli 1900 meest (86,4%) ja 264 naist (12%). 35 juhul (1,6%) ei ole andmete puudulikkuse tõttu võimalik sugu määrata.
Käesolevat nimekirja ei saa käsitleda ammendavana, tegemist on vaid esialgse nimekirjaga.
Aigi Rahi-Tamm