Prof Herbert Ligi poolt alustatud N Liidu vanglates ja sunnitöölaagrites hukkunute andmebaas tugineb Eesti Vabariigi Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna Perekonnaarhiivi erisurmade kartoteegi andmetele. Andmeid vanglates ja laagrites surnute kohta ei edastatud perekonnaseisuasutustele regulaarselt, pigem on see toimunud kampaaniatena. Kuni 1989. aastani vormistati surmaaktid vaid nendele isikutele, kelle kohta oli esitatud vastav järelepärimine, aastaid ja aastakümneid pärast konkreetse isiku surma. Vormistatud surmaaktide arvu dünaamika aastate lõikes on omalaadseks poliitiliste olude baromeetriks. Erisurmaaktide massiline vormistamine algas alles 1989. aastal, mil selleks Moskvast vastav voli anti. Tollased julgeolekuorganid, vaadanud läbi oma arhiivid, saatsid andmed laagrites hukkunute kohta perekonnaseisuametitele, kust väljastatakse erisurmateatisi tänaseni. Ka see andmestik ei ole täielik. Kuni 1991. aastani oli andmebaasi kantud 10.053 isikut. 1992. aastal lisandus 526, 1993. aastal 245, 1994. aastal 156 erisurmaakti jne. Praeguseks on andmete massiline edastamine Venemaalt lakanud, enamasti laekuvad vaid vastused esitatud järelpärimisele.
Andmebaasi tekke kohta vt lähemalt: A. Rahi, A. Must. Katkenud töö. Herbert Ligi: Eesti rahvastikukaotused Nõukogude Liidu vanglates ja sunnitöölaagrites. // Kleio. Ajaloo ajakiri, 1993, 8.
Aigi Rahi-Tamm