Käesoleva uurimustöö eesmärgiks oli vaadelda Eesti Rahvusarhiivi Riigiarhiivi Isikuandmete kartoteegis ühe poliitilise meelsuse alusel eristatud isikutegrupi kohta leiduvat andmestikku. Selleks on kaartide seast moodustatud valim, mille ühisnimetajaks on aastail 1918-1944 kommunistlikule tegevusele viitav kirje või süüdistus kommunistlikus meelsuses.
Kartoteek on kujunenud pika aja jooksul ja koostatud erinevate politseiasutuste poolt. Seetõttu on selles sisalduvate kaartide koostamisel kasutatud erinevaid koostamisprintsiipe. Käsitletavas valimis esineb kaks koostamispõhimõtet. Üks osa kaarte on politseiasutuste originaalkaardid, mille hulgas esineb kõige arvukamalt Eesti Kaitsepolitsei ja Poliitilise politsei, vähem Saksa Julgeolekupolitsei kaarte. Teine osa kaarte on lisandunud hilisema komplekteerimise käigus ning neil on ära toodud kaardi koostamise aasta, dokumendiaasta ja dokumendiliik, mille alusel on kaart koostatud. Valdav enamik selliseid isikukaarte on registreeritud pärast Teist maailmasõda, varustatuna viitega Saksa okupatsioonivõimude fondides olevatele dokumentidele.
Töös on vaadeldud kaartidel kommunistideks nimetatute tegevust isikutasandil. Kartoteegis ei kajastu niivõrd EKP kui partei struktuuri ja selle muutuste kohta käiv informatsioon, kuivõrd selle töös osalenud isikute tegevus. Arhiivikaartidel leidub rohkelt teavet pahempoolsete töölisorganisatsioonide, seltside ja ühingute kohta ning just nende liikmeks olemine on andnud politseiasutustele põhjust võtta isikuid arvele kui kommuniste. Kaartidelt selgub, et sageli on ühe isiku puhul tegemist osalusega mitmes erinevas organisatsioonis, samuti üleminekutega ühest ühingust teise juhtudel, mil eelmine politsei poolt suleti. Eriti tugev oli kuni 1924. aastani vasakpoolsete mõju ametiühingutes.
Kommunistide tegevusest võib võrdlemisi palju kirjeid leida põrandaaluse tegevuse kohta (agiteerimine, põrandaalune kihutuskirjandus), mis ju tegelikult oligi EKP võitlustaktikaks ning pidi ühtlasi väljendama nende poolt valitud positsiooni Eesti Vabariigi suhtes.
Loomulikult on kartoteegis esindatud kommunistide kontrolli all olevad legaalsed parteid, mis kandideerisid Riigikogu valimistel. Küllap peegeldab kommunistlike ideede pooldajate hulka ka nende esindatus Riigikogus.
Kommunistide tegevust käsitlevate kirjete maht kartoteegis on võrdelises seoses nende populaarsuse kasvuga. Sedamööda, kuidas kasvas nende hulk ja intensiivistus tegevus enne 1924. aastat, suurenes ka registreeritud kannete arv. Samuti suureneb arreteeritud kommunistide kaartide arv peale nende poolt korraldatud mässukatset. Seevastu edaspidi hakkab enamlaste populaarsus vähenema ning polnud põhjust neid enam senises ulatuses arvele võtta.
Kuigi kartoteek on koostatud mitme riigikorra tingimustes ja seega ka erinevate politseiasutuste poolt, võib isikukaartidelt leida ühesuguseid väljendeid ja märksõnu. Need tähistavad kommunistide tegevust, iseloomustavad nende veendumusi ja meelsust ning näitavad kuulumist kindlasse organisatsiooni, seltsi või ühingusse. Tihti saab nendelt kaartidelt ka politseipoolset hinnangut tegevusele, mille põhjal ühte või teist inimest kahtlustati riigivastases tegevuses ning kuidas see politseiasutustes kajastamist leidis.
Kindlasti leidub neidki, kellele on tiitel kommunist või kommunismiga seostuv hinnang omistatud ülekohtuselt.