Käesolev lõputöö valmis Eesti Rahvusarhiivi Riigiarhiivi represseeritute koondandmebaasi projekti ja selle raames alustatud Isikuandmete kartoteegi komputeriseerimise eeltööde tulemusena. Eesmärgiks oli välja töötada kartoteegi elektroonilise kuju kavand ja otsustada, millised tunnused selles olema hakkavad.
Töös põhjalikult kirjeldatud kartoteek on loodud Eesti Vabariigi mitme politseiasutuse poolt, seda on täiendatud Saksa okupatsiooni aegsete materjalide ning pärast Teist maailmasõda Riigiarhiivis loodud abikartoteegiga. Igas asutuses on kaartide aluseks olnud erinev blankett ja seetõttu on kaardid koostatud umbes kolmekümnele väga erinevale vormile; kasutusel on eesti, vene ja saksa keel. Esile kerkivad perekonnanimede eestistamisest, erinevatest kujudest koha- ja isikunimedes, nimede ühest keelest teise transkribeerimisest, haldusjaotuse muutusest jne tulenevad probleemid. Neist välistest joontest tulenevalt on andmebaasi loomise seisukohast tegu väga halvasti organiseeritud andmekoguga.
Kartoteegi sisuks on kaardid, mis koostatud erinevatel aegadel võimudele silma jäänud isikute kohta - piiririkkujad, seadusega pahuksisse läinud inimesed, vapsid, kommunismimeelsed, salakuulamises kahtlustatavad, kaitseliitlased ja nende toetajad, Omakaitse ja Rahva Omakaitse liikmed, sõjaväelased, sõjavangid, Eestisse tulnud välismaalased jne. Need on inimesed, keda oma mineviku tõttu võib tõenäoliselt hiljem leida nimekirjades, mis on koostatud juba represseeritute kohta.
Andmed sisestatakse põhimõttel üks kaart annab ühe kirje ja nii tekib kartoteegi elektrooniline koopia. Seda ei saa veel nimetada represseeritud isikute registriks, kuna ühe inimese kohta on tihti koostatud mitu kaarti. Võimalusi mitmes kirjes asuvatest ühe isiku kohta kogutud andmetest ühe isikukirje moodustamiseks antud töös ei detailselt vaadelda.
Praeguseks hetkeks on kartoteegi sisestamine käima lükatud ja olulisel määral on selgust saadud kartoteegis sisalduvate andmete ja teemade osas. Lisaks neile tunnustele, mis kohe alguses teada olid, ilmnesid selliseid, mida alguses oodata ei osanud. Selleks tuli pärast teatud koguse andmete sisestamist teha kokkuvõte infost, mis oli kogunenud sellise teabe jaoks mõeldud väljale, mis ühegi teise tunnuse alla ei liigitu. Sisestamise käigus on seletuse saanud ka mõned esialgu arusaamatu tähendusega märkused kaartidel.
Kuna tulevikus on plaanis mainitud kartoteeki koos olemasolevate nõukogude massirepressioone kajastavate isikuandmete nimekirjade ning andmebaasidega ühtse elektroonilise koondandmepangana kasutada, siis tuli enne andmebaasi projekteerimist saada ülevaade seni koostatud nimekirjade sisust ja struktuurist. Selgus, et pilt seni koostatud nimekirjadest on kirju. Väljavaated nende ühendamiseks on olemas, ent eeldavad failide ümbertöötlemist. Suur osa raskustest tulevad sellest, et nimekirju koostanud töögruppe on mitmeid ning nad pole oma tegevust ühtse stiili väljatöötamiseks koordineerinud. Samuti kurvastab see, et arvutisse on suhtutud pigem kui kirjutusmasinasse ning mitte infotöötlusvahendisse.
Kõige suuremaks probleemiks praeguste nimekirjade ühtse andmepangana kasutamisel on nimekirjade erinevad struktuurid. Koondandmepanga eelised saavad ennast tõeliselt ilmutada alles pärast vaevanõudvat tööd nimekirjade struktuuri (vähemalt osalisel) ja kuupäeva formaatide ühtlustamisel ning andmete ümberjaotamisel tunnuste vahel. Võimalik, et leidub ka muu lahendus sisult samade ent vormilt erinevate tunnuste koos kasutamiseks.