Üheks projekti eesmärgiks on erinevate andmebaaside koondamine ühtsesse infovõrku, mille abil on võimalik korrigeerida represseeritute isikuandmestikku, vältida vasturääkivusi, tuvastada vigu, märgata ebatäpsusi. Üsna sageli on sama isiku kohta käibel lahknevad isikuandmed, mis on tekkinud vigastest lähteandmetest, teadlikust võltsingust või lihtsalt inimlikust eksitusest. Koondregister peab välistama näiteks olukorra, kus isik, kes oli esmalt küüditatu, kuid kes asumisel arreteeriti ning laagrisse saadeti ja seal hukkus, on arvel nii küüditatuna kui poliitiliselt arreteerituna ja vangilaagris hukkununa. Selline mitmekordne arvelevõtmine on ühelt poolt suurendanud rahvastikukaotuste koguarvu, samas on paljud hukkunud ja kannatanud tänini fikseerimata. Projekt lähtub ennekõike tugeva allikalise baasi loomise vajadusest järgnevatele interdistsiplinaarsetele uuringutele.
Järgnevalt esitatud näidete puhul on kasutatud erinevaid andmebaase. Näidete alginfo pärineb isikuandmete kartoteegist, mida on täiendatud ajaliselt hilisemate andmestikega. Kommentaarides on lisatud selgitusi nii nende andmete tekkimise kui kasutamise kohta. Koos hakkavad erinevad andmebaasid teineteist vastastikku täiendama, jõudes sel moel lähemale tervikpildi taastamisele toimunud sündmustest.
Kartoteegi allikate tundmaõppimine võimaldab välja selgitada omamoodi mudeli, kuidas nõukogude jõustruktuurid saavutasid kontrolli elanikkonna üle, milles Arhiivide Peavalitsusel oli täita oma roll. Riikliku Keskarhiivi eriosakonna "poliitvärvingute" kartoteeki võiks nimetada ka kompromiteerivate andmete koguks. Vastavalt järelepäringule pidi arhiiv võimalikult kiiresti edastama julgeolekule info neid huvitanud isikute kohta.
NSVL siseasjade rahvakomissariaadi käskkiri nr 001345, 23. oktoobrist 1940 sätestas arhiivimaterjalide kasutamise tshekistide operatiivtöös. Nn kontrrevolutsioonilise ja nõukogudevaenuliku elemendi avastamise eesmärgil tuli süstemaatiliselt läbi vaadata kõik arhiivifondid, milles võis leiduda infot erineva "poliitvärvinguga" isikute kohta. Esmajoones tuli operatiivtöö otstarbel läbi töötada Kaitseliidu, justiitsministeeriumi, välisministeeriumi, Prokuratuuri, Sõjaväekohtu, Poliitilise politsei, parteilise organisatsiooni Isamaaliit ja vabadussõjalaste materjalid. Näide 1 Ühiskonnas enam mõju etendanud eesti rahvusest isikute kõrval olid Siseasjade Rahvakomissariaadi teravdatud tähelepanu all need vene perekonnad, kes olid kodusõja käigus Eestisse põgenenud. Andmed nende kohta võeti üle 1940. a pöörde päevil Poliitiliselt politseilt. Näide 2.
Eesti politseiasutuste sisekasutuses abimaterjaliks olnud isikukaardid leidsid kiiret kasutamist uutel eesmärkidel. Enamasti on tegu politseiasutuste originaalkaartitega. 1920. a asutatud Kaitsepolitsei ülesandeks oli nende kuritegude vastu võitlemine, mis olid sihitud kehtiva demokraatliku vabariigi ja ühiskondliku korra kukutamiseks. 1925. a Poliitiliseks politseiks ümbernimetatud asutuse peatähelepanu oli esmajoones suunatud kommunistide tegevusele. 1934. a riigipöörde järel langes Poliitilise politsei ametnike töö põhirõhk vabadussõjalastele. Ohtlikeks pidas neid ka nõukogude võim. Hilisem sündmuste käik näitas, et Poliitilise politsei poolt kogutud andmestikust leidsid põhjalikumat kasutust Eesti Vabadussõjalaste Liidu liikmete ning nende toetajate, mõttekaaslaste, vene pagulaste, saksa organisatsioonidesse kuulunud isikute kaardid. Näide 3.
Olemasolev materjal sobis mitte ainult isikute süüdimõistmiseks vaid ka uutesse ametitesse sobilike kandidaatide leidmiseks, seda peamiselt sõjajärgsel perioodil. Mahuka osa Poliitilise politsei kartoteegist moodustasid kommunistlikus tegevuses osalenud isikute kaardid, sh olid kaardid koostatud ka nende vanemate jt pereliikmete kohta, mis oli igati kasulik info isikute poliitilise usaldusväärsuse hindamisel. 1940. a pöörde käigus uutesse ametitesse sobitatud Eesti Vabariigi aegsed kommunistid taandati mõni aeg hiljem oma kohtadelt ning nende asemele toodi sobivam kaader N Liidust. Enamus nõukogude-aegseist tegelastest, kes ei jõudnud või ei tahtnud N Liidu tagalasse evakueeruda, vahistati järgnenud saksa okupatsiooni perioodil.
Saksa julgeolekupolitsei poolt või organiseerimisel koostatud isikukaartidest moodustavad kommunistlikus tegevuses osalenud isikute kõrval järgmise suurema grupi kõikvõimalike avalikus teenistuses seisnud inimeste poliitilise meelsuse kohta tehtud kaardid. 1943-44 tugevdati järelvalvet kohalike rahvuslike jõudude üle, kelle sihiks oli Eesti iseseisvuse taastamine. Eriti kahtlased olid Soome, Rootsiga kirjavahetuse pidajad ja rannikuäärsed elanikud. Eraldi andmestiku moodustavad Saksa armee koostatud kaardid eestlastest sõdurite, sõjavangide, vahialuste, teadmata kadunuks jäänute jt kohta. Mitme erineva autori hinnangul jäeti see andmestik sakslaste taandumisel taotluslikult Eestisse nagu ka paljud dokumendid, mille põhjal nõukogude ajal kiirelt uusi kompromiteerivaid andmeid koguma hakati. Enamus sõjajärgsel perioodil koostatud kaartidest tugineb saksa okupatsiooni aegsel dokumentatsioonil. Näide 4.
Sõja lõppedes jätkus "poliitvärvingute" kartoteegi täiendamine. Vastavalt Riikliku Julgeoleku Rahvakomissari käskkirjale nr 001222/00368 2. oktoobrist 1944 "Operatiivtöös kasutatavate riiklike arhiivide salajaste fondide materjalidega töö parandamise kohta", tuli viivitamatult organiseerida saksa okupatsiooni aegsete asutuste fondide läbitöötamine, et seejärel asuda kogu kontrrevolutsioonilise elemendi arvele võtmisele. Ühtlasi tuli kiiresti koostada saksa asutuste struktuur ning nende materjalide põhjal skeemid, mis olid süsteemi tundmaõppimiseks ettenähtud operatiivosakonnale. Operatiivorganite poolt esitatud järelepärimistele tuli vastata 24 kuni 28 tunni jooksul alates päringu esitamise hetkest.
Isikuandmete kartoteegi komplekteerimise käigus koondati üldisesse kartoteeki nii Eesti Vabariigi ja saksa okupatsiooni ajal kui ka 1940-41 ning hiljem nõukogude ametnike poolt koostatud kaardid. Sellest tingituna on kartoteegi andmestik ebaühtlane ja erineva sisutihedusega, pakkudes samal ajal andmeid, mida muudest dokumentidest leida pole. Kartoteegist võime leida isikuid, kelle kohta on kaarte koostatud kõigil perioodidel. Näide 5.
Esitatud näited on valitud juhuslikult, vältides tuntud isikuid, kelle elukäike on põhjalikumalt kirjeldatud. Erinevate andmestike sidumine võimaldab konkreetse inimese või perekonna saatust lähemalt uurides tundma õppida seda ajajärku 20. sajandist, mis lõhkus riike ja rahvaid, pillutas laiali pered, tutvus- ja sõpruskonnad. Need on näited Eesti elust.
Kuna kogutud isikuandmed kuuluvad kohati delikaatsete isikuandmete hulka, on avalik juurdepääs neile andmetele osaline ning kasutatavad üksnes teaduslikel eesmärkidel.
Aigi Rahi-Tamm