Georgi Ioni p Bogdanov, sündinud 1914. aastal Peterburis, oli üks paljudest vene pagulasperede liikmetest, kes revolutsiooni tagajärgede eest Eestist varju otsisid. Ta ei olnud seotud vene monarhistlike organisatsioonidega, kellel EV Poliitiline politsei n.ö silma peal hoidis. Tema oli Eesti Vabariigi sõjaväelane nagu ka temast kaks aastat noorem vend Anatoli. Küll oli ta kartoteegis arvel kui Nanseni passi (kodakondsuseta isikule või põgenikule tema asukohariigis ajutine isikut tõendav dokument) omanik. 1940. aastal arreteeriti Georgi suhteliselt varakult, 7. detsembril. Sõja puhkedes ei saadetud teda kaugele Venemaa vangilaagrisse, vaid ta oli üks 7. juulil 1941 Leningradis mahalastud EV kodanikust. Kõik need seitse, nende hulgas ka üks naine, 1906. a sündinud Veera Nikolai t Hodorovskaja-Bogdanova, olid sündinud Venemaal. Nad olid vene pagulased, "poliitvärvingute" kartoteeki kantud kui ohtlik kontrrevolutsiooniline element. Kõik seitse Leningradis hukatud arreteeriti 1940. aastal, Veera Hodorovskaja juba 29. juulil. Nende erisurma aktid registreeriti 1990. aastal. Georgi vend langes 354. laskurpolgu ridades Velikije Luki all 18. jaanuaril 1943.
Täiendavalt olgu lisatud, et kõigi Eesti Vabariigis Nanseni passi omanud isikute kohta vormistati 1944. aastal vastavad isikukaardid. Enamasti oli tegu vene pagulastega. Nõukogude julgeolek kartis, et tänu Nanseni passile leiavad Eestist lahkunud riikkondsuseta isikud uue peavarju teistes riikides.
Poliitiliselt mitte just eriti usaldusväärseiks ei pidanud Nanseni passi omajaid ka saksa võimud. Sestap on neid inimesi mõneti kahtlasteks peetud kõigi riigikordade päevil. Vassili Mitrofani p Bratersky (Braterski), sündinud 17.(5.)03.1895 Doni oblastis Novotsherkasskis, kelle ametiks Nanseni passi taotlemise avalduses oli ajakirjanik, tööline ja autojuht, poliitilist usaldusväärsust kontrolliti 1942. aastal, kuid midagi kahtlast tema puhul ei leitud. Seda kahtlasem tundus ta aga nõukogude organitele. 1951. a aprillis Vassili arreteeriti Tallinnas ning määrati VNFSV KrK § 58-3, 58-2 alusel 25+5 aastaks karistust kandma Mordva oblasti Dubravlagi, kust ta vabanes 1956. a suvel.