Teenistus Eesti Vabariigi politseis oli piisav argument tuhandete meeste vahistamiseks nõukogude ajal. Kogenud politseiametkond asendati uute ettevalmistuseta isikutega. Osa endistest töötajatest leidis küll mõningast töölerakendamist, kuid julgeolekupoolne teravdatud tähelepanu sundis mehi varjuma ning ajutisi peatuskohti otsima. Politsei juhtkonna arreteerimine algas kohe pärast riigipööret. Enamik kriminaal- ja välispolitsei ametnikest vahistati koos peredega 13./14. juunil 1941. Pääsesid alamad ametnikud ning need, kes end varjata suutsid. 1944. a oktoobris vahistamised jätkusid.
Johannes H (endine Anneljas), sündinud 1895, oli EV politseinik Harjumaal. Kaitseliidu liige, Isamaaliidu liige. Töötanud ka Rapla miilitsajaoskonnas. Jätkas konstaablina saksa ajal, 1942. a ülendati vanemkonstaabliks. Järgmised teated pärinevad 1948. a 26. märtsist, mil ta arreteeriti. Juunis mõisteti VNFSV KrK §58-1a järgi 25+5 aastaks Mordva vangilaagrisse, kust vabastati 1955. aastal.
1921. a sündinud Lembit A. jätkas konstaabli ametis 1941. a sügisel. Selle ameti juurde kuulus ka osalemine kommunistlikus tegevuses süüdistatavate ülekuulamisprotsessidel. Nõukogude ametnikud töötasid 1940-41 Eestis, 1942-44 N Liidu tagalas läbi Eesti Vabariigis toimunud kommunistide üle peetud kohtuprotsesside materjalid, mille tulemusel vormistati kaardid kõigi protsessil tunnistusi andnud isikute kohta, tsiteerides kaardil ka tunnistajate ütlusi. Sama praktika jätkus 1945. aastast kuni 1970. a lõpuni, mil vaadati läbi saksa ajal toimunud kohtuprotsessid. Protsessidel osalenute tunnistusi kasutati nii süüdistava kui kompromiteeriva materjalina isikute mõjutamisel. Lembitu kaardil on järgmine märge: esineb kommunistlikus tegevuses süüdistatud A. Nikolai nimele koostatud juurdlustoimikus leiduvates ülekuulamisprotokollides kui Väinjärve 1. rajooni konstaabli kohusetäitja Järvamaal, kes 27.-28.11.1941 kuulas üle tunnistajaid.
1943-44. a alguses formeeriti Eesti välipolitseinikest, mobiliseerinutest ja teistest üksustest ülejäänud meestest seitse politseipataljoni. Osa neist meestest jäi saksa armee taganemisel Eestisse või formeeriti siin ümber, teine osa jõudis aga Saksamaale ja anti seal üle 20. Eesti Diviisile. Sõjategevuses räsitud 20. Eesti Diviis vajas pärast rindetegevusest väljatõmbamist samuti ümberformeerimist ja täiendamist. Ka Lembit oli politseipataljoni koosseisus jõudnud 25. septembriks 1944 Ülem-Sileesiasse, Neuhammeri õppelaagrisse. Tagasi Eestisse repatrieerus ta 1946. aastal. Teda ei arreteeritud kohe, aastad 1951-56 veetis mees aga erinevates N Liidu vangilaagrites. Tema karistuseks oli VNFSV KrK §58-1a alusel 25+5 aastat.
Elmar Henriku p A., sündinud 1913, oli ametis Tallinnas Piiripolitsei abiassistendina, millele järgnes teenistus nõukogude armees. 1941. a langes ta Köningsbergi all vangi ning naases Saksamaa sõjavangilaagrist tagasi Eestisse veebruaris 1942. Pärast mõningast vabadust vahistati ta 27.02.1943 Poliitilise politsei poolt, süüdistatuna kommunistliku sisuga lendlehe levitamises ja punaarmees 1940-41 NKVD agendiks olemises. 3.02.1944 mobiliseeriti 3. piirikaitserügementi, kus teenis nooremleitnanti auastmes. 1944. a 27. novembril ta arreteeriti ja mõisteti VNFSV KrK §58-1b alusel 10+5 aastaks vangi Permi oblastisse.