Saksa okupatsiooni ajal (1941-44) hukkunud

Saksa okupatsiooni ajal (1941-44) hukatute andmebaasi loomise eesmärgiks oli Eestis hukatud või vangistuses hukkunud Eesti tsiviilelanikkonna nimekirja koostamine. Nii ei sisalda see lahingutes hukkunud sõjamehi, mujalt siinsetesse vangilaagritesse toodud ja siin hukkunud isikuid ega ka seda osa Eesti tsiviilelanikkonnast, kes hukkus väljaspool Eestit, näiteks Euroopa koonduslaagrites.

Andmebaas sisaldab 7798 nime. Püütud on esitada olulisemad isikuandmed (nimi, sünni- ja surmaaeg ning -koht, elukoht, amet või tegevusala) ning hukkumise asjaolud (kohtuotsusega hukatute puhul ka lühike süüdistuskokkuvõte). Paraku pole alati läinud korda välja selgitada kõiki isikuandmeid, sealhulgas on terve rea isikute puhul teada üksnes nimi ja hukkumise fakt.

Tõenäoliselt sisaldab nimekiri ka teatud hulga Eestiga mitteseotud isikuid ja kordusi, mida pole allikate lünklikkuse tõttu võimalik tuvastada, teisalt võib eeldada, et nimekirjast on välja jäänud osa eelkõige 1941. ja 1944. a sõjakeerises hukka saanud tsiviilelanikke, dokumenteeritud pole ka kõik omakohtu korras tapetud inimeste surmajuhtumid.

Andmebaasi aluseks võeti kaks varemvalminud nimekirja. Viktor Boikovi poolt koostatud nimekiri, mis sisaldab 5383 Saksa okupatsiooni ajal tapetud või vangistuses surnud Eesti kodaniku andmeid ning Eugenia Gurin-Loovi ja Viktor Boikovi poolt koostatud hukkunud Eesti juutide nimekiri, mis sisaldab 929 nime. Andmebaasi koostamisel töötati läbi mõlemas ülalnimetatud nimekirjas sisalduvad andmed ning lisati täiendavalt väljaselgitatud isikud. Kasutatud allikad jagunevad viide rühma:

  1. Saksa okupatsiooni aegsete asutuste arhiividokumendid (Julgeolekupolitsei, Eesti Omakaitse, mitmesuguste karistusasutuste ning Eesti Omavalitsuse Kohtudirektooriumi arhiivifondid), mis moodustavad olulisima allikalise baasi, u 68% isikutest selgitati välja nende allikate põhjal.
  2. Sõjajärgsed arhiividokumendid, eelkõige materjal, mis sisaldub arhiivifondis ENSV Vabariiklik Komisjon Saksa Fašistlike Sissetungijate ja Nende Kaasosaliste Roimade ja Nende Poolt Tekitatud Kahjude Kindlakstegemiseks ja Uurimiseks (ERA fond R 364).
  3. Perekonnaseisudokumendid: surmaregistrid ja -aktid, mis neist aastatest on säilinud küll väga lünklikult.
  4. Kirjandus ja ajakirjandus: mälestustes sisalduvad teated ning okupatsiooni ajal ajakirjanduses avaldatud andmed desertööride ja nn vaenlase abistajate surmamõistmise kohta.
  5. Inimestelt saadud andmed: vähesel määral on õnnestunud andmeid koguda ohvrite sugulastelt.

Koostatud andmebaasi ei saa pidada lõplikuks, läbi on töötatud eelkõige dokumendid, mille puhul sai asjakohase informatsiooni sisaldumist eeldada arhiivinimistute põhjal. Samas võib andmeid leiduda ka sellistes toimikutes, mille pealkiri nende olemasolule otseselt ei viita, kõigi eeldatavalt asjakohaste arhiivifondide süstemaatiline läbitöötamine on suure töömahu tõttu ülimalt aeganõudev. Olulist lisa võiks anda ka Saksamaa arhiivides säilitatavate materjalide läbitöötamine.

Indrek Paavle

www.history.ee